„Otsi Otti“ on keskkonnahariduse projekt lastele, mis õpetab metsatarkusi: mida teha kui oled metsas ära eksinud, milliseid märke tähele panna, milliseid helisid kuulata ja millele toetuda, et hirm nahka ei tuleks.
Eelnevalt said lapsed töövihikud, kust metsatarkusi ammutada. Kui praktiline osa selge, mängisime läbi erinevaid olukordi nii toas kui lasteaia õuealal.
12.oktoobril toimus väljasõit Kaberneeme lähistele metsa, kus ootas meid metsamees Anti. Metsas saime lasteaias õpitud teooria praktikasse rakendada. Anti õpetas meid looduse hääli kuulama ja eristama helisid, millest oleks abi, kui oled metsa eksinud. Saime teada, et linnulaulu on küll ilus kuulata aga metsast välja see heli meid ei aita. Seevastu kukelaulu kuulmisest võib abi olla, sest sealpool võib olla talu ja inimesed. Samuti tasub kuulata, kas kostub automüra või merekohin.
Kõik said proovida kuidas kepiga vastu puud lüüa ja seeläbi kõva heli tekitada, mis aitaks otsijatel sind leida. Saime ka teada, et karjuda ei ole mõtet, sest see kulutab liigselt su energiat.
Koos Antiga saime ka onni meisterdamist proovida. Millistest okstest onn meisterdada ja kuidas asetada oksad nii, et vihm läbi ei sajaks.
Pärast tegevusi läksime püstkotta ja Anti süütas lõkke, et keeta meile vaarikavarre teed. Küpsetasime ka viinereid, leiba ja vahukomme. Metsas maitses toit väga hästi.
Kui kõhud täis tegime veel ühe metsatiiru ja proovisime leida loomade jälgi metsast. Metsa seest läks teerada ning  Anti arvas, et mäger on oma pesamaterjali mööda teed sikutanud. Leidsime ka kellegi uru. Põnev oli piiluda, kas urus ka keegi elab.
Kui metsaretk läbi sai viis bussijuht meid Kaberneeme randa, kus nautisime imelist vaadet, viskasime kivikest vette ja jooksime rannaliival.
Pärastlõunal tõi buss meid lasteaia juurde tagasi ja eriti suur rõõm tabas lapsi siis, kui selgus, et me ei jõuagi enam magada!
Võtame metsaretkelt kaasa väärtuslikud elutõed ja teadmise, et metsas on vahva ja tore.

Õpetaja Mare Valtin