See kevad on Roosa rühma laste jaoks eriline, sest saadame kooli seitse meie rühma last. Et maikuu viimane nädal lõpetajatele kauaks meelde jääks planeerisime igaks lõpupeo nädala päevaks erinevaid üritusi.
Esmaspäev algas matkaga Järve metsa. Eriti tore oli üle hulga aja kõik koos bussiga sõita, paljud lapsed sõidavad enamasti autodega ning ühistranspordiga sõitmine on põnev ja seikluslik. Järve metsas uurisime kevadist loodust, meie teele jäi paar sipelgapesa. Nägime ka rongi, kes meile rõõmsalt tuututas ja loomulikult lehvitasime möödasõitvatele reisijatele.
Metsas kordasime lõpupeo luuletused üle ja vaatasime pikali maas taevast läbi puuokste, imetlesime pilvi ning tähelepanelik vaatleja võis erinevaid loomi ette kujutada. Püsti tõustes ootas lapsi üllatus. Metsa alla ja puude okstele olid peidetud laste nimedega pulgakommid. Igaüks pidi otsima just oma nimega kommi. Oh seda rõõmu, nii pisikesest maiusest!
Matka viimane peatus oli lastele juba tuttaval ronimisplatsil, kus sai turnida, jõudu katsuda aga ka süüa küpsiseid ja banaani. Lõunaks jõudsime lasteaeda tagasi ja juba enne unejutu lõppu võis kuulda mõnusat unenohinat nii mõnestki voodist.
Teisipäev oli pühendatud kooli minevatele lastele. Kõik lõpetajad võtsid kodust kaasa ühe pildi, kus nad veel päris pisikesed olid.Igal lapsel oli pildi kohta lugu rääkida: kus pilt tehtud on ja kui vana ta pildi peal on. Ka õpetajad olid oma lasteaia pildid kaasa võtnud. Lastele tegid õpetajate pildid palju nalja, no uskumatu, et ka õpetajad on kunagi lapsed olnud.
Olen lastele lugusid rääkinud ja pilte näidanud oma koerast ja lubanud ükskord ka koer kaasa võtta. Ja millal siis veel kui lõpupeo nädalal tuligi Säkk minuga lasteaeda. Nii kui ütlesin, et mul on Teile üllatus arvasid tüdrukud, et äkki on koer! Rõõmu ja elevust jagus pikaks ajaks.
See päev oli ka selle poolest eriline, et lõpetajad ei pidanud lõunaund magama ning said sellel ajal õues olla. Väiksemad lapsed läksid magama ning neile sai lubatud, et kui tuleb nende aeg kooli minna, siis ka nemad ei pea magama.
Kolmapäev – kostüümipäev. Oh seda kirevat seltkonda: ämblikmehed, sõjamehed, liblikad, lepatriinud, mesilased, jänesed, merineitsid, ükssarvikud, printsessid, rebased, ninjad, tiigrid jne. Õpetaja Marest oli saanud kaelkirjak, õpetaja Merikesest ahv, abiõpetaja Illest lausa mereröövel.
Neljapäev – lõpupeo päev. Pidulik, natuke närviline, õhus ootus ja ärevus. Palju imelisi hetki, naerunägusid, kilkeid, sekka natuke nukrust, siirast rõõmu ja lapselikku õhinat. Ilmgi näitas oma eriilmelist palet, oli nii vihma kui päikest. Õpitud laulud said lauldud, tantsud tantsitud ja luuletusedki loetud. Õpetajad andsid lastele üle tunnistused ning vanematele tänukirjad toreda koostöö ja imeliste ning tragide laste kasvatamise eest. Lastele tuli külla Jänku-Juss. Oli tantsu ja tralli, võistlusi ja joonistamist, porgandeid ja komme, mänge ja lustimist. Õhtu lõpuks oldi väsinud kuid õnnelikud.
Kirevale nädalale pani punkti laupäevane perepäev Nõmme seikluspargis. Ronisime, nautisime kevadist päikesepaistet, pidasime piknikku ning tundsime rõõmu toredast seltskonnast.
Rühma õpetajatele, Marele ja Merikesele, oli see esimene lend lapsi kooli saata. Te kõik olete meile väga erilised ja kallid. Soovime Teile teadmisterohket kooliteed! Jäägu Teid saatma toredad mälestused lasteaiast!
Kui ma siia majja tulin,
olin väike sõimelaps.
Kui ma sellest majast lahkun,
olen valmis koolilaps.
Kui ma koolimajja astun,
lasteaeda meenutan,
õpetaja targad sõnad
koolikotti paigutan.
Meie teed nüüd lahku läevad,
elu uut ma alustan.
Meie teed siis kokku saavad
kui Teil külla tulen ma.
Mare Valtin
Roosa rühma õpetaja
